“Ratsutama suudab igaüks õppida,
sest ratsutamine on oskus. Et osata, on vaja katsetada ja harjutada, mitte aga ainult välist efekti taotleda. Kui oskus on omandatud, tuleb edaspidi harjutamisel pöörata tähelepanu ka välisele vormile.
Ratsutamine on kaunis ja võib saada kunstiks. Igaüks peab end meeleldi kunstnikuks. Aga ainult seda, keda juhib tõelne kutsumus, kes kõigest hingest hobuse psüühikat mõista püüab ja saavutab kooskõla hobusega ainult tunnetamise abil, ilma vägivallata. See tunnetamine ei ole mingi “must maagia”. Igaüks võib selles jõuda vägagi kõrge astmeni.
Ratsastamine lõppeesmärk on ilu– täielik harmoonia ratsaniku ja hobuse vahel. Hobusest peab näha olema, et ta ennast hästi tunneb, ja ratsanik ei tohi lasta märgata, kui raske on seda saavutada.”

Wilhelm Müseler